LAPELY/1218/2018 9.4.2018 LAPPI EʹTǨǨÕS LAPPI MÄDDKÅÅʹDD TUʹLVVRISKKVUʹVDDEN Tuâǥǥaž Mädd- da meäʹcctäällministeria nõõmii 20.12.2011 Lappi jieʹllemvueʹǩǩ-, trafikk- da pirrõskõõskõõzz (JTPkõõskõs) eʹtǩǩõõzz mieʹldd čääʹccvuuʹdi da miârrooʹle âllnummšest šõddi tuʹlvvriskkvuuʹdid Lappi mäddkååʹdd vuuʹdest (Ruäʹvnjaarǥ gåårad, Kihttel ceerkavsijdd, Ǩeeʹmmjääuʹr gåårad, Âʹvvel čõkkpäiʹǩǩ da Tornio gåårad). Eʹtǩǩõs da nõõmummuš vuâđđõʹvve tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllma,koʹst raʹjješ rapoortid juõʹǩǩ čääʹccvuuʹd õõl da miâr reddtõõǥǥ kuõskki rapoortid. Lappi JTP-kõõskõs lij taʹrǩstam tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžž Lappi čääʹccvuuʹdin da miâr reddtõõǥǥâst. Ärvvtõõllma kuulli tuâǥǥažäʹššǩeeʹrj käunnʼje addrõõzzâst www.ymparisto.fi/vaikutavesiin. Tän mošttpõʹmmjest čuäʹjtet tuʹlvvriiski vaaldšummšest uvddum lääʹjj (620/2010) 20 meâldlaž taʹrǩstummuž tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllma da eʹtǩǩõʹsse Lappi mäddkååʹdd miârkteei da jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. JTPkõõskõs saǥstââll valmštõõllâm äiʹǧǧen taʹrǩstummšin tõi kooʹddi da peälštemstroiʹttlivuiʹm, koi vuuʹdest lie ärvvtõllum leeʹd miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd leʹbe muttâz 22.12.2012 nõõmuum miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹdid. Tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžž taʹrǩstummšest da eʹtǩǩõõzzâst miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden lie äuʹǩǩuum mädd- da meäʹcctäällministeria 18.12.2015 priimmâm tuʹlvvriiski vaaldâšmplaan Ǩeeʹmmjooǥǥ, Torniojooǥǥ da Âʹvveljooǥǥ čääʹccvuuʹdin. Eʹtǩǩõõzz vuâđald mädd- da meäʹcctäällministeria nõõmat miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹdid da šiõttad tõid tuʹlvvjoouki sizz 22.12.2018 mõõneeʹst. Miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹdid raajât leʹbe peeiʹvtet tuʹlvv-vaarr- da tuʹlvvriskk-kaartid di pukid čääʹccvuuʹdid leʹbe reddtõkvuuʹdid raajât leʹbe peeiʹvtet kaʹtti plaanid tuʹlvvriiski vaaldšummša. Lääʹjj veʹrǧǧniiʹǩǩi plaani da prograammi pirrõsvaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst (ns. SOVA-lääʹǩǩ 200/2005) meâldlaž Tuʹlvvriiski vaaldâšmplaan da pirrõsčiõlǥtõõzz valmštõõllmõš: vuässõõttmõš, teâđtummuš da kuullmõš -äʹššǩeʹrjj lij vueiʹnnemnalla addrõõzzâst www.ymparisto.fi/vaikutavesiin
2/6 Taʹrǩstummuš tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllma Ođđ teâttvuâđđ riiski ärvvtõõllmõõžžâst Lappi JTP-kõõskõs lij peeiʹvtam tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžži rapoortid pukin Lappi čääʹccvuuʹdin. Kõskksõmâs muuttâs vuõssärvvtõõllmõõžžâst lij, što vuâđđaunstõõzz lie tääʹrǩab (jânnam õllâdvuõttmaall tärkknummuš, tuʹlvvkaartʼtum vuuʹdi lâssnummuš) da päiʹǩǩteâttaunstõõzz lie peeiʹvtum. Ođđ rapoortin lij pukin ääiʹjpoddsõmâs vuäǯǯmest åårrai teâtt čääʹccvuuʹdi pirr. Lappi vuuʹdest lij mäddooʹle õllâdvuõtt-teâđai täʹrǩsmem mieʹldd puättam õuʹdde ođđ nõõmeem vuâlla eʹtǩǩuum miârrtuʹlvvriskkvuʹvdd, Ǩeeʹmm gåårad. Jeeʹres paaiʹǩi miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd pâʹšše seämmanallšmen. Vuõssmõs ärvvtõõllmõõžžâst tobdstum pääiklaž tuʹlvvriskkvuuʹd (jeeʹres tuʹlvv-vuuʹd) jie leäkku teänab puättam ouʹdde ođđ ärvvtõõllmõõžžâst. Mâŋŋa eeʹjjest 2011 šõddâm tuuʹlv Lappi vuuʹdest jie leäkku šõddâm veiddsõs hääitaid tuejjääm jõnn tuuʹlv mâŋŋa eeʹjj 2011 vuõssärvvtõõllmõõžžâst. Mäddââʹnnmest šõddâm leʹbe vueʹrddmest åårrai miârkteei muttâz Lappi mäddkååʹdd vuʹvddââʹnnem plaanummšest vääʹldet õinn pueʹrben lokku tuʹlvvriiskid, jeäʹt-ka ouddmiârkkan ođđ rajlmid pijju kävva tuʹlvvriskkvuuʹdi sizz. Lappi čääʹccvuuʹdi mäddââʹnnmest jie leäkku šõddâm miârkteei tuʹlvvriiskid vaaikteei muttâz. Äimm-muttâz vaaiktõsärvvtõõllmõõžž miârkteei muttâz Äimm-muttâz vaaiktõõzz tuuʹlvid ärvvtõʹlleš juʹn vuõssmõs ärvvtõõllmõõžžâst ođđsõmâs vuäǯǯmest åårrai teâđ meâldlânji. Teʹl määŋgain Lappi vuuʹdin leäi vuäǯǯmest miâlggâd võõrâs tuʹtǩǩeemteâtt äimm-muttsest da tõn vaaiktõõzzin tuuʹlvid. Vuõssärvvtõõllmõõžž rapoortid lie täʹrǩsmõttum juõʹǩǩ čääʹccvuuʹd äimmõõzz kovvõõzz da vuäittmõõžž mieʹldd lie veâl analysõsttum tuʹtǩǩeempaaiʹǩi paakkâsvuõđ da âʹbrrmieʹri ouddnummuž. Rapoortid lie peeiʹvtum ođđ ärvvlõõzz čääʹccvuuʹd äimm-muttsest, jõs ođđ teâtt lij leämmaž vuäǯǯmest. Čaaʹʒʒihååid õʹhttesuåvtummuš Pukid vuõssärvvtõõllmõõžž rapoortid lij lââʹzztum lååkk, koin puuʹtet õlmmsa kå. čääʹccvuuʹdi vueʹjj klasstõõllmõõžž da čaaʹʒʒihååid tääʹvtõõzz čaaʹʒʒi vueʹj pueʹrummša. Tuʹlvvriiski vaaldšem tääʹvtõõzz da tooim Lappi čääʹccvuuʹdin tuʹlvvriiski vaaldšem tääʹvtõõzz lie pijjum Ǩeeʹmmjooǥǥ, Torniojooǥǥ da Âʹvveljooǥǥ čääʹccvuuʹdid, tõn diõtt ǥo kå. čääʹccvuuʹdin lie miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd. Jeeʹres čääʹccvuuʹdin jie leäkku meäʹrtum tääʹvtõõzz tuʹlvvriiski vaaldšma. Ǩeeʹmmjooǥǥ, Torniojooǥǥ da Paččjooǥǥ (Âʹvveljokk) tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžž rapoortid lij lââʹzztum lååkk, koozz lie norrum juõʹǩǩ čääʹccvuuʹd tuʹlvvriiski valdšma pijjum tääʹvtõõzz da tuʹlvvriiski vaaldšem tooim. Miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹdin lij jååʹttmen tuʹlvvsuõjjlem plaanummuš, leša veâl ij leäkku põsttum viikkâd čõõđ puk tooimid (ouddm. tuʹlvvnirrmid), nuʹtt što tuʹlvvriisk juʹn nõõmuum vuuʹdin leʹjje occned. Jeeʹres tuʹlvvriskkvuuʹdi nõõmummša vaaikteei ääʹšš Nõõmummša lie vaaiktam Ǩeeʹmmjääuʹr, Tornio da Âʹvvel tuʹlvvriskkvuuʹdin riskk tuʹlvvnirrâm tuuʹlv vuâlla jouddmest leʹbe muärrjummšest da Tornio tuʹlvvriskkvuuʹdest lij vaaiktam lââʹssen jiõŋŋõõʒʒâstuuʹlv riskk. Oouʹdben peäggtum tuejjeei leʹjje mieʹldd ärvvtõõllmõõžžâst juʹn vuõssmõs pââʹjest jie-ǥa täiʹd leäkku šõddâm muttâz.
3/6 Miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd Miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd nõõmummšest vääʹldet lokku lij-a tuʹlvv viggâmnalla da lie-ǥo tõn mieʹldd šõddi hääitlaž seuʹrrjõõzz di lokku vääʹldet vooudlaž da pääiklaž jeällmõõžžid. Seuʹrrjõõzzi miârktemvuõđ ärvvtõõlât takai tääʹzzest. Ärvvtõõllmõõžžâst taʹrǩstõõlât täiʹd tuuʹlv hääitlaž seuʹrrjõõzzid: - hääitlaž seuʹrrjõs oummi tiõrvâsvuõʹtte leʹbe staanvuõʹtte; - vieʹltʼteʹmesvuõttkääzzkõõzz mâʹte čääʹcchuõl, energiahuõl, teâtt-trafiikk, čuâǥǥastrafiikk leʹbe jeeʹres vaʹstteei tooim kuʹǩesäiggsaž årstummuš; - õhttsažkååʹdd jieʹllma tääʹrǩes tooimid staani ekonoomlaž tooim kuʹǩesäiggsaž årstummuš; - kuuʹǩǩ piʹštti leʹbe veiddsõs hääitlaž seuʹrrjõs pirrõʹsse; leʹbe - teevteʹmes hääitlaž seuʹrrjõs kulttuurärbba. Mädd- da meäʹcctäällministeria nõõmtem väʹlddkååddlaž tuʹlvvriiski vaaldšem koordinâʹsttemjoukk lij linjʼjääm miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd kriteeʹrid mošttpõʹmmjeʹstes 22.12.2010. Täk lie jm: - jeänab ǥo 500-1000 põõšši jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv 1 käʹttem jeälstemvuuʹdest, - määŋg tiõrvâsvuõtthuõllraajâlm leʹbe huõllstrooiʹtelraajâlm, koin lie määŋg põõšši siâŋggpääiʹǩ di päärnai peiʹvvhåiddampääiʹǩ härvva šõddi tuuʹlv käʹttem vuuʹdest, - vuuʹd beäʹlnn miârkteei aazzji meäʹr kääzzkõʹstti čääʹccväʹlddempäiʹǩǩ härvva šõddi tuuʹlv käʹttem vuuʹdest, - sähssčääʹccpuʹttstempääiʹǩ tooim huânnʼnummuš tiõrvâsvuõʹtte vaarlaž nääʹleld, - miârkteei viõkkstrooiʹtel leʹbe määŋg liâdggjueʹǩǩempääiʹǩ härvva šõddi tuuʹlv käʹttem vuuʹdest, - määŋg čuâkkaz, uuʹlec, ruʹvddčuâǥǥasvueʹzz leʹbe čääʹcctrafikkvääl puåtkkne härvva šõddi tuuʹlv äiʹǧǧen. Lappi JTP-kõõskõs eʹtǩǩad, što taullõõǥǥâst 1 di taullõõǥǥâst 2 čuäʹjtum vuuʹdid nõõmtet taullõõǥǥâst čuäʹjtum vuâđđõõzzivuiʹm miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden. Vuuʹd lie čuäʹjtum kaartâst mieʹlddõõzzâst 1. 1 Hääʹrves jõnn tuʹlvven vueiʹtet ââʹnned statistiikklânji õʹhttešt 500 1000 eeʹjjest šõddi tuuʹlv. Tuʹlvvriisk miârktemvuõđ ärvvtõõllmõõžžâst vueiʹtet ââʹnned še tääuʹjben šõddi tuuʹlv. (asetõs 659/2010, Tuʹlvvriiski vaaldšem koordinâʹsttemjoukk mošttpõʹmmai 22.12.2010)
4/6 Taullõk 1. Eʹtǩǩõõzz miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden Lappi ELY vuuʹdest. Čääʹccvuʹvdd Miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdd Ǩeeʹmmjooǥǥ Ǩeeʹmmjooǥǥ Ǩeeʹmmjooǥǥ Ruäʹvnjargg Kihttel Ǩeeʹmmjäuʹrr Vuâđđõõzz eʹtǩǩõʹsse (Lääʹǩǩ tuʹlvvriiski vaaldšummšest 620/2010, 8 ) - Nuʹtt 6000 jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - määŋg vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded (tiõrvâsvuõttkõõskõs, määŋg kääzzkâʹsttempõõrt, peiʹvvhåiddampääiʹǩ, škooul) - liâđǥ da pakkâz jueʹǩǩem årstummuš - miârkteei čuâǥǥastrafikkõhttvuõđi puåtkknummuš - Sähssčääʹcchuõl årstummuš Kuuʹǩǩ piʹštti leʹbe veiddsõs hääitlaž seuʹrrjõs pirrõʹsse: - pirrõslååʹv vuâlaž pääiʹǩ nuʹtt 20 Teevteʹmes hääitlaž seuʹrrjõs kulttuurärbba - Vuuʹdest lij mäddkåʹddmuseo da kuõʹhtt jeeʹres Lappi voudda tääʹrǩes museo - Vuuʹdest on 2 väʹlddkååʹddlanji kaallšõs kulttuuräʹrbbpääiʹǩ - Vuuʹdest lie leämmaž tuuʹlv, koin lie lääʹjj 8 :st jurddum, takai tääʹzzest ǩiõččeeʹl hääitlaž seuʹrrjõõzz. - Taʹrǩstõllum tuuʹlvest tääuʹjab tuuʹlv šõõddte jõnn hääitaid - Ââlda 1 000 jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - Määŋg vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded (tiõrvâsvuõttkõõskõs, määŋg kääzzkâʹsttempõõrt da peiʹvvhåiddampäiʹǩǩ) - Poorrâmčääʹcc pillšõõvvmõš - čuâǥǥastrafikkõhttvuõđi puåtkknummuš - Sähssčääʹcchuõl årstummuš Kuuʹǩǩ piʹštti leʹbe veiddsõs hääitlaž seuʹrrjõs pirrõʹsse: - Sähssčääʹccpeäʹsttem Natura 2000 -voudda Teevteʹmes hääitlaž seuʹrrjõs kulttuurärbba - Dommvuʹvddmuseo tuʹlvv-vaar vueʹlnn - Vuuʹdest lie leämmaž tuuʹlv, koin lie lääʹjj 8 :st jurddum, takai tääʹzzest ǩiõččeeʹl hääitlaž seuʹrrjõõzz. - Taʹrǩstõllum tuuʹlvest tääuʹjab tuuʹlv šõõddte jõnn hääitaid - n. 500 jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded (kääzzkâʹsttempõrtt da peiʹvvhåiddampäiʹǩǩ) - čuâǥǥastrafikkõhttvuõđi puåtkknummuš - Ǩeeʹmmjääuʹr kõskkpääiʹǩ suõjjeei taamm tuuʹlv vuâlla jouddmõš leʹbe muärrjummuš vuäitt kroota tuejjted tuuʹlv
5/6 Taullõk 1. Eʹtǩǩõõzz miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden Lappi ELY vuuʹdest. Čääʹccvuʹvdd Torniojooǥǥ Paččjooǥǥ Miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdd Tornio Âʹvvel Vuâđđõõzz eʹtǩǩõʹsse (Lääʹǩǩ tuʹlvvriiski vaaldšummšest 620/2010, 8 ) - Väjjaǥ 2000 jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - Vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded (mm. ââʹǩǩoummi põrtt da peiʹvvhåiddampäiʹǩǩ) - nuʹtt 420 jeälstemrajlmed da õhttsiʹžže 980 rajlmed - Miârkteei trafikkõhttvuõđi puåtkknummuš - Paakkeemstroiʹttel tooim årstummuš Teevteʹmes hääitlaž seuʹrrjõs kulttuurärbba; - Vuuʹdest on Aine čeäppõsmuseo - kulttuuräʹrbbpäiʹǩǩ - Vuuʹdest lie leämmaž tuuʹlv, koin lie lääʹjj 8 :st jurddum, takai tääʹzzest ǩiõččeeʹl hääitlaž seuʹrrjõõzz. - Riskk tuʹlvvnirrmi tuuʹlv vuâlla jouddma - Nuʹtt 2 500 jeälsteeʹjed härvva šõddi 1 tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - Määŋg vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded (tiõrvâsvuõttkõõskõs, kääzzkâʹsttempõõrt, määŋg peiʹvvhåiddampääiʹǩ, koulu) - Miârkteei trafikkõhttvuõđi puåtkknummuš - Tuʹlvv-vaar vueʹlnn muuntopäiʹǩǩ - Sähssčääʹcchuõl årstummuš Jeeʹres lokkuväʹlddem ääʹšš: - Vuuʹdest lie leämmaž tuuʹlv, koin lie lääʹjj 8 :st jurddum, takai tääʹzzest ǩiõččeeʹl hääitlaž seuʹrrjõõzz. - Riskk tuʹlvvnirrmi tuuʹlv vuâlla jouddma Taullõk 2. Eʹtǩǩõõzz miârkteei miârrtuʹlvvriskkvuuʹdden Lappi ELY vuuʹdest. Miârr-reddtõõǥǥ vueʹss Lappi reddtõkvuʹvdd Miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdd Ǩeeʹmm gåårad Muuttâseʹtǩǩõõzz miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden Vuâđđõõzz eʹtǩǩõʹsse (Lääʹǩǩ tuʹlvvriiski vaaldšummšest 620/2010, 8 ) - Ââlda 1000 jeälsteeʹjed härvva šõddi tuuʹlv käʹttem jeälstemvuuʹdest - vaiʹǧǧes pääiʹǩ seʹrdded 2 (puõccjipõrtt, lääʹmesoummi aazztõk) - liâđǥ da pakkâz jueʹǩǩem årstummuš - sähssčääʹccpuʹttstempääiʹǩ tuʹlvv-vaarrvuuʹdest - miârkteei čuâǥǥastrafikkõhttvuõđi puåtkknummuš (moottorčuâǥǥas) - ruʹvddčuâǥǥasõhttvuõđ vaarâst puåtkkned fabrikkvuuʹdid da satkku Jieʹllma tääʹrǩes tooimid staani ekonoomlaž toimm: - Miârrtrafikksäätk tooim årstummuš - Määŋg kauppraajâlm da fabrikkraajâlm tuʹlvv-vaar vueʹlnn (pääiklaž häiʹtt) Kuuʹǩǩ piʹštti leʹbe veiddsõs hääitlaž seuʹrrjõs pirrõʹsse: - määŋg pirrõslååʹv vuâlaž pääiʹǩ - ääiʹjben šõddâm miârrčääʹcctuʹlvv, kååʹtt šõddti hääitlaž seuʹrrjõõzzid Lappi vuuʹdest jie leäkku muttâz tuuʹlvi beäʹlnn miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden vuõssmõs ärvvtõõllma veʹrddeeʹl. Tuʹlvvriskkvuuʹdi rajjõõzz seilla seämmanallšmen. Lappi vuuʹdest eʹtǩǩeet nõõmeemnalla ođđ miârrtuʹlvvriskkvuuʹd, Ǩeeʹmm gåårad. Vuõssmõs tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžžâst Ǩeeʹmm vuuʹdest miârkteei tuʹlvvriskkvuuʹd kriteeʹr leʹjje ââlda teâuddjed miârrtuuʹlv beäʹlnn, leša pannaainâs vueʹlǧǧemteâđai diõtt vuuʹd jie teʹl nõõmääm miârkteeʹjen. Reddtõkvoudda lij vuåǯǯum mâŋŋa ärvvtõõllmest ođđ tääʹrǩab jânnam õllâdvuõttmall (KM2) da Lääʹddjânnampirrõskõõskõõzzâst lij rajjum puk Lääʹddjânnam reddtõkvuuʹd kaʹtti miârrčääʹcctuʹlvvkartt, koon vuõiʹtte ââʹnned äuʹǩǩen ođđ ärvvtõõllmõõžžâst.
6/6 Jeeʹres tuʹlvvriskkvuuʹd JTP-kõõskõs ij leäkku tobdstam jeeʹres tuʹlvvriskkvuuʹdid tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžži taʹrǩstem õhttvuõđâst. Muttâz jeeʹres tuʹlvvriskkvuuʹdin Vuõssmõs tuʹlvvriiski vuõssärvvtõõllmõõžžâst Lappi vuuʹdest nõõmeeš jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden Torniojooǥǥ čääʹccvuuʹdest Vojakkala, Kaulinranta, Pello, Simojoki čääʹccvuuʹdest Simo da Ǩeeʹmmjooǥǥ čääʹccvuuʹdest Suäʹđjel. Ođđ ärvvtõõllmõõžžâst teâđai täʹrǩsmem mieʹldd Lappi vuuʹdest vuuʹd jeäʹt eʹtǩǩuku nõõmeemnalla jeeʹres tuʹlvvriskkvuuʹdid. Simo nõõmeeš vuõssmõs pââʹjest jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden mm. tuʹlvv-vaar vueʹlnn åårrai jeälsteeʹji da ääiʹjben šõddâm tuuʹlvi vuâđald. Ođđ ärvvtõõllmõõžžâst leäi ââʹnnemnalla tääʹrǩab teâtt mäddooʹle õllâdvuõđâst, nuʹtt-ba tuʹlvv-vuuʹdid vuõiʹtteš mallâʹtted ääiʹjab pueʹrben. Tääʹrǩab tuʹlvvkaart mieʹldd jeälsteeʹji mieʹrr occni jiânnai, tõn diõtt vuuʹd jeäʹt teänab eʹtǩǩuku jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. Suäʹđjel nõõmeeš vuõssmõs pââʹjest jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden tuʹlvv-vaar vueʹlnn åårrai jeälsteeʹji da måtam riskkpääiʹǩ vuâđald.ođđ ärvvtõõllmõõžžâst leäi ââʹnnemnalla tääʹrǩab teâtt mäddooʹle õllâdvuõđâst da 1/100a tuʹlvvõllâdvuõđin, nuʹtt-ba tuʹlvv-vuuʹdid vuõiʹtteš mallâʹtted ääiʹjab pueʹrben. Vuuʹdest lij õinn siõmmna aazztõs tuʹlvv-vaar vueʹlnn, leša jie jeeʹres riskkpääiʹǩ (1/100a tuuʹlvest). Vuuʹdest jie še leäkku mâŋŋa čääʹccšiõttõõllmõõžž altteem leämmaž hääitaid šõõddtam tuuʹlv. Suäʹđjel vuuʹd jeäʹt teänab eʹtǩǩuku jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. Vojakkala nõõmeeš vuõssmõs pââʹjest jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden tuʹlvv-vaar vueʹlnn åårrai jeälsteeʹji da čuâǥǥasõhttvuõđi puåtkknem vuâđald. Ođđ ärvvtõõllmõõžžâst leäi ââʹnnemnalla tääʹrǩab teâtt mäddooʹle õllâdvuõđâst da voudda leʹjje ââʹnnemnalla tuʹlvvkaart. Vojakkala jeälsteeʹji mieʹrr occni jiânnai, tõn diõtt vuuʹd jeäʹt teänab eʹtǩǩuku jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. Kaulinranta nõõmeeš vuõssmõs pââʹjest jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden tuʹlvv-vaar vueʹlnn åårrai jeälsteeʹji da čuâǥǥas- da ruʹvddčuâǥǥasõhttvuõđi puåtkknem vuâđald. Ođđ ärvvtõõllmõõžžâst leäi ââʹnnemnalla tääʹrǩab teâtt mäddooʹle õllâdvuõđâst da voudda leʹjje ââʹnnemnalla tuʹlvvkaart. Kaulinranta jeälsteeʹji mieʹrr occni jiânnai, tõn diõtt vuuʹd jeäʹt teänab eʹtǩǩuku jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. Pello nõõmeeš vuõssmõs pââʹjest jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden tuʹlvv-vaar vueʹlnn åårrai jeälsteeʹji, sähssčääʹccpuʹttstempääiʹǩ kasttâm, čuâǥǥasõhttvuõđi puåtkknem da tuʹlvvnirrmi tuuʹlv vuâlla jouddâm vuâđald. Ođđ ärvvtõõllmõõžžâst leäi ââʹnnemnalla tääʹrǩab teâtt mäddooʹle õllâdvuõđâst da voudda leʹjje ââʹnnemnalla tuʹlvvkaart. Vuuʹdest lie õinn måtam veeʹrd jeälsteei tuʹlvv-vuuʹd seʹst, leša jeälsteeʹji mieʹrr lij ooʹccab ǥo vuõssmõs pââʹjest, ij-ǥa sähssčääʹccpuʹttstempäiʹǩǩ leäkku teänab tuʹlvv-vuuʹdest. Pello vuuʹd jeäʹt teänab eʹtǩǩuku jeeʹres tuʹlvvriskkvuʹvdden. Ääʹšš jeäʹrben kuõskki šeâttmõõžž Lääʹǩǩ tuʹlvvriiski vaaldšummšest (620/2010), 7, 8, 17 da 20 Riikksuåvtõõzz asetõs tuʹlvvriiski vaaldšummšest (659/2010), jeäʹrben 1, 7 da 8 Lääʹǩǩ veʹrǧǧniiʹǩǩi plaani da prograammi pirrõsvaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst (200/2005), jeäʹrben 8 Šeâttmõõžž lie laađđâmnalla addrõõzzâst www.finlex.fi Euroopan Parlameeʹnt da Suåvtõõzz direktiiv 2007/60/EY tuʹlvvriiski ärvvtõõllmõõžžâst da vaaldšummšest Mieʹlddõõzz 1. Kartt Lappi vuuʹd miârkteei tuʹlvvriskkvuʹvdden eʹtǩǩuum vuuʹdin 2. Kartt taʹrǩstõõllâmvuuʹdest ââʹneeʹl seʹst čääʹcchåiddamvuuʹdid da čääʹccvuuʹdid
Liite 1. 1 Õhttõs EhdotusLappi merkittäviksi tulvariskialueiksi Čuäjtõs miârkksõõvvi tu lvvriskkvuu din Lappi Lapin jie llemvue ǩǩ-, trafiikk- ja daympäristökeskus pirrõskõõskõs elinkeino-, liikenne9.4.2018 0 5 10 km Tornion kaupunki Ivalon taajama Kemin kaupunki Kemijärven kaupunki Kittilän kirkonkylä Maanmittauslaitos, Esri Finland Rovaniemien kaupunki
Lappi trafiikkda pirrõskõõskõs Lapinjie llemvue ǩǩ-, elinkeino-, liikenneja ympäristökeskus Liite 2.2. Õhttõs Kartta tarkastelualueestasiisǩee l sisältäen vesienhoitoalueet da ja kolggâm-vuu d valuma-alueet Kartt tarǩstõõllâmvuu dest čää cchoiddamvuu d Näätämöjoen vesistöalue Tenon vesistöalue Uutuanjoen va Paatsjoen vesistöalue Tuulomajoen latvavesistöalue Tornionjoen - Muonionjoen vesistöalue Kemijoen vesistöalue 0 50 100 km SYKE, Lapin ELY Maanmittauslaitos lupa nro 7/MML/10 Affecto Finland Oy, Karttakeskus, Lupa L4659 Vesienhoitoalueen raja Vattenförvaltningsområdets gräns Vesistöalueen raja Avrinnigsområdets gräns Kunnan raja Kommunens gräns Kaakamajoen vesistöalue Simojoen vesistöalue Perämeren pohjoinen rannikkoalue Torniojoen kansainvälisen vesienhoitoalueen Suomen osuus Teno-, Näätämö- ja Paatsjoen kansainvälisen vesienhoitoalueen Suomen osuus Kemijoen vesienhoitoalue